Milline on maakarja lehma piim?

Lehma tõug määrab olulisel määral piima koostise,

mis sõltub erinevatest teguritest

  • sööt
  • tervis
  • stress
  • pidamistingimused
  • joogivesi

Kokku on lehmapiimas üle 100 biokeemilise ühendi,

millel on suur toiteväärtus.

 

Maatõugu lehma piimas on ≈ 86,65% vett          

                                                         ≈ 13,35% kuivainet

                                                         > 4,50% rasvasisaldus

                                                         > 3,40% valgusisaldus

                                                         ≈ 4,70% suhkrusisaldus

Eesti maatõu piimatoodangu näitajad alates 1925 aastast

Aasta

Lehmi kokku

Lehmi 

TR-s

Piima kg

Rasv %

Rasv kg

Valk %

Valk kg

R + V kg

2018

518

4 782

4,58

219

3,43

164

383

2017

520

422

4 475

4,55

204

3,41

152

356

2016

483

386

4 824

4,55

219

3,41

164

383

2015

484

389

4 573

4,59

210

3,43

157

367

2014

459

344

4 792

4,54

217

3,43

164

381

2013

342

4 697

4,53

213

3,42

161

374

2012

479

362

4 551

4,56

208

3,44

156

364

2011

493

405

4 461

4,56

203

3,42

153

356

2010

461

392

4,55

221

3,38

164

385

2009

475

363

4 701

4,64

218

3,42

161

379

2008

517

383

4 748

4,54

215

3,41

162

377

2007

524

436

4 469

4,58

205

3,38

151

356

2006

544

431

4 394

4,56

200

3,40

149

349

2005

537

442

4 524

4,59

207

3,44

156

363

2004

538

418

4 239

4,70

199

3,41

144

343

2003

490

388

3 977

4,75

189

3,42

136

325

2002

505

387

3 977

4,77

190

3,44

137

327

2001

481

375

3 946

4,77

188

138

326

2000

443

339

3 936

188

3,49

137

325

1999

472

3 838

4,70

180

3,34

128

308

1998

504

3 918

4,76

186

3,39

133

319

1997

535

3 531

4,61

163

3,31

117

280

1996

570

3 073

4,71

144

3,38

104

248

1995

555

2 897

4,51

130

3,37

98

228

1994

564

2 937

4,41

129

3,30

97

226

1993

563

3 035

4,35

131

99

230

1992

568

3 065

4,30

132

3,30

102

234

1991

549

3 432

4,36

149

3,37

114

263

1990

566

3 430

4,43

152

3,32

114

266

1980

984

3 394

4,27

145

 
 
 

1970

1 131

 

3 003

4,28

129

 
 
 

1945/46

1 496

 

2 165

90

 
 
 

1938/39

1 940

 

3 123

4,14

129

 
 
 

1925/26

1 097

 

2 169

3,96

86

 
 
 

Klaasitäies maatõugu lehma toorpiimas on...

  • ≈ 16% rohkem piimarasva
  • ≈ 4% rohkem piimavalku

... kui eesti teistel piimatõugudel (EHF ja EPK).

 

Maatõugu lehmade piima rasva-, valgu- ja suhkrusisaldus on enaim mõjutatav aastaaegadest, kui teistel tõugudel. Kõige muutlikum on rasvasisaldus. Kõige kõrgemad näitajad on kevadkuudel (märts-mai) ja kõige madalamad suve lõpul (juuli lõpp - september).

 

Eesti maatõugu lehmade geneetiline potensiaal on

  • väga heades söötmis- ja pidamistingimustes 6000-9000 Kg piima aastas
  • heades tingimustes 5000-6000 kg piima aastas
  • rasvasisaldus 4,5 - 5,2 %
  • valgusisaldus 3,5 - 3,8 %

(K.Kalamees, 2007)

Eesti maakarja lehmapiima märkimisväärseim omadus on suur piima rasvasisaldus ja laapumisomadus, mis on eriti vajalikud või, juustu ja jogurti toomiseks. Juustu valmistamisel on eriti oluline piimavalk, selle fraktsioonide omavaheline suhe ning laapumisomadused (Laht, Olkonen, 2001)

ÜLEVAADE EESTI VEISTE PIIMA LAAPUMISOMADUSTEST JA  SEDA MÕJUTAVATEST TEGURITEST