EK Selts lähtub eesti maatõu aretusel kinnitatud

''Eesti maatõu aretusprogrammist 2013-2023''   ning  ''Põllumajandusloomade aretuse seadusest''

Aretuse peamised eesmärgid:

  • Suurendada kvaliteetset ja stabiilset piimatoodangut. 
  • Säilitades tõule omast suurt rasva-, valgu- ja laktoosisisaldust: R%  ≥ 4,50; V% ≥ 3,50
  • Parandada udara välimikku:
    • eesmärgiks on saavutada mahukas näärmeline ,
    • tugevalt kinnituv pikk vannikujuline ,
    • proportsionaalne,
    • hästi lüpstav,
    • tasakaalus udar
  • kohakuti asetsevad esi- ja taganisad
  • udarapõhi kannanukkidest kõrgemal.
  • Parandada kere mahukust: eesmärk on saavutada lai rind ning  sügav, pikk ja lihaseline kere
  • Parandada selja ja laudja kuju: eesmärgiks sirge ja tugev selg ning lai luipu laudjas.
  • Parandada jalgade seisu:
    • eesmärk on tugevad ja heas tasakaalus jalad ning sõrad
    • vältida kooskandsust, logeõlgsust, liiga püstiseid ja saablis jalgu

 

Eesti maatõu aretusmeetodina kasutatakse ainult puhasaretust, mida jätkatakse seni kuni tekib teaduslikult põhjendatud vajadus kasutada teist tõugu vältimaks sugulusaretust.

 

Aretuses järgitakse eesti maatõule omaseid pärilikke tunnuseid:

  • Nudisus ja valdavalt valkjaspunane värvus
  • Haigustele vastupidavus ja pikaealisus
  • Vähenõudlikkus, sobivus tavalistesse söötmis- ja pidamistingimustesse
  • Piima kõrge rasva-, valgu- ja laktoosisisaldus
  • Täiskasvanud lehmade keskmise kehamassi saavutamine 450-550kg

Ilma järjepideva, aktiivse ja planeeritud aretustööta ei saavutata ka tõu säilitamist.

 

Aretustööd tehakse üle vabariigi kõikide jõudluskontrollialuste maatõugu veistega. Mittejõudluskontrollialuste veiste aretustööd suunatakse juhul, kui veise omanik teeb koostööd EK Seltsi tõuraamatupidajaga.

 

Ohustatud tõugu põllumajandusloomade aretusprogrammi jaoks piisav aretusloomade arv määratakse kasutades

efektiivse populatsioonimahu arvutamise valemit (Määrus nr.83, 21.12.2018(RT I, 29.12.18)

gallery/fq4a7465
gallery/img_20180419_144145
gallery/dsc_0152