Aegade jooksul on  eesti maatõugu veisel olnud (nagu heal lapsel ikka) mitu nime:  maatõug  -   maaveis  -   maakari  -  nudi - ja eks nad kõik ole ka omamoodi õiged aga ametlikku tõunimetust on ainult üks : eesti maatõugu veis.

Eesti maatõugu veis  moodustab väikese killu Põhja-Euroopa nudist veisetõust, kes oma ajaloolise arengu vältel looduslike ja majanduslike tingimustega kohanenuna on näidanud märkimisväärset püsivust. Eesti maakari on osa meie maa ja rahva kultuuripärandist. Tema saatus pole olnud kerge ei mõisnike ega kolhooside aegu. Ja praegugi pole selge, kui kaua jätkub entusiastidel tahtmist ja jõudu võidelda oma karja eest.'' (Käde Kalamees 2007)

Eesti maatõugu veis on Eesti vanim kohalikku päritolu aborigeensest karjast aretatud siinse kliima, pidamis- ja söötmistingimustega kohanenud piimaveise tõug.

Tal on märkimisväärselt palju häid omadusi -

  • väikesekasvuline (vajab  20% vähem ruumi  kui seda  on vaja eesti holsteinile ja eesti punasele; erilise bioloogilise võime tõttu kasutada sööta maksimaalselt piima tootmiseks on ka söödakulu ligikaudu 13-18% väiksem)
  • geneetiliselt nudi (pole vaja kunagi traumeerida vasikaid sarvenukkide eemaldamisega)
  • väga valiv sööda suhtes (tajub hästi muutusi söödakvaliteedis ning halba sööta keeldub söömast - seega ka vähem ainevahetushaigusi)
  • tugeva tervisega (paljudele haigustele vastupidav ning paljudele resistentne - veiste leukoos, erinevad jalgade ja sõrahaigused. Seega vajab ta oluliselt vähem antibiootikumiravi, kui suuretoodangulisteks aretatud piimaveisetõud)
  • kerge poegimisega (saab ise hakkama ega vaja oluliselt inimese sekkumist ning tänu sellele ka vähem sünnil surnud vasikaid)
  • pika elueaga - maakarja vanim lehm Õõda suri 23 aasta ja 7 kuu vanuselt) (viide)

  • sõbralik aga isepäine ja kange iseloomuga
  • väga uudishimulik
  • tugeva karjainstinktiga
  • erilise värvusega - peamiselt ühtlane valjkjaspunane, vähesel määral punaseid
  • piim on ''tummisem ja magusam''  -  kõrge rasvasisaldusega >4,50%, kõrge valgusisaldusega >3,40%, laktoosisisaldus ...4,80%
  • laapumisgeeni kandja (oluline juustu, jogurti, kohupiima valmistamisel)
  • tänu oma heale söödaväärindusele, vajab maakari ka 20-24% väiksemat sõnnikuhoidlat, kui suured holsteinid ja eesti punased piimaveised. Seega on ka maaveise ökoloogiline jalajälg teistest veistest väiksem!

Kes ta on, see meie maaveis?

gallery/sam_0094
gallery/dsc_0455